Käisime laupäeval Tanja ja Lauraga Monserrat mägedes. Lahkusime Vic'ist pool 10 hommikul ja tagasi jõudsime (õnneks jõudsime!) kell 20. Oli väga tore ja seikluste rohke päevake.
Sinna minek võttis aega umbes 2-2,5 tundi bussi ja rongidega. Ja maksis ka ikka päris palju kogu see minek ja mägedes olek kokku. Aga see oli seda väärt.
Põhimõtteliselt pikka juttu ei ole, vaadake pilte! :)
 |
| Juba paistab.... |
 |
| ... ja kohekohe oleme üleval. |
 |
| Lihtsalt võrratu vaade oli sealt ülevalt... |
 |
| Nägime seda ja pidime ka sinna kõrgele saama... |
 |
| ...ja läksimegi! |
Ilm oli samuti hea. Ei sadanud vihma, kuid oli natuke pilvine. Ilmateade näitas meile päikest, kuid seda ei olnud. Üles jõudes oli ka natuke tuuline, kuid see ei häirinud meil seda kohta avastamast! :)
 |
| Õnnelikud, et nii ilusas kohas viibisime! Ja ausalt, Laura oli ka õnnelik, kuigi sellelt pildilt tundub natuke teisiti! :D Aitäh pildi eest, Tanja! :) Thank you for the picture, Tanja! :) |
 |
| Thank you for the picture, Tanja! :) |
 |
| Üks tore mägironija tegi meist kolmest kena foto! :) |
 |
| See trepp oli päris järsk ja vahepeal tundus, et see ei olegi trepp! :S Kuid sellegi poolest olime rõõmsad! :D |
 |
| Inimest näete? |
 |
| Enne lahkumist tuleb teha ka viimane selfie... Thank you for the picture, Tanja! :) |
 |
| Dadaaa... Näeme varsti, kui mu vanemad tulevad! :) |
Olime üleval mägedes vist mingi 1-2 tundi ning otsustasime, et lähme alla linna tapasid sööma. Natuke tiirutasime linna peal ringi ja leidsime ühe koha. Tundus selline õdus kohake, sest istusime kamina kõrval. :D
 |
| Tellisime patatas bravas ja mingid vorstikesed, millest tumedad on tegelikult verivorstid ja mitte keegi meist ei söönud neid. :D |
Kuigi koht tundus täiesti okei koht söömiseks, siis tegelikult ei olnud see midagi nii hea koht. Patatas bravas olid head, kui vorsti oli liiga palju ja enda arvates me neid nii palju ei tellinud! :D
Kõhud täis otsustasime sõita rongiga tagasi Manresasse, et siis seal bussi Vic'i oodata. Jõudsime kaks tundi enne bussi väljumist kohale ja mõtlesime, et läheme otsime mõne kena kohviku, kus kohvi ja kakaod juua ning midagi magusat kõrvale süüa.
 |
| Seda pruuni asja nimetavad hispaanlased kakaoks. Tegelikult see ei ole üldse selline kakao nagu tavaline kakao olema peaks (piim ja kakaopulber). See on rohkem selline šokolaadipudingu moodi soe ollus, kuhu sisse saab churrosid kasta ehk siis nagu sulatatud šokolaad. Aga see oli hea, kuigi ootasin ikka midagi joogi taolist. |
Nüüd tuleb aga meie jaoks kõige naljakam osa meie päevast!
Kohvi ja saiakesed joodud-söödud oli meil tund aega veel bussini. Otsustasime natuke poodides ringi käia ja siis bussijaama minna. Lõpuks oli kell 18.45 umbes, kui otsustasime, et peaks nüüd bussijaama minema hakkama. Olime jumala kindlad, et teame, kus bussijaam on. Nii me siis kõndisimegi (mina kõige ees, sest olin kõige kindlam, et tean kus bussijaam asub), kuni lõpuks hakkasime inimestelt küsima, et kus bussijaam on ja kõik nad ütlesid, et see on siit ikka VÄGAVÄGA kaugel. Upsiii, mu suunataju oli pimedatel tänavatel kaduma läinud...
Siis läks Tanja paanikasse, sest meil oli nii vähe aega jäänud. Lõpuks leidsime tuttava koha üles, olime õnnelikud, et nüüd teame kindlalt kuhu minna, sest Laura sõnul on see õige tänav, mida mööda päeval kohvikut otsisime. Kuid see ei olnud loomulikult. Selleks ajaks oli kell juba 19 saanud ja bussini ainult 15 minutit aega.
Kujutage nüüd ühte eestlast, ühte inglast ja ühte sakslast Manresa pimedatel tänavatel paaniliselt edasi tagasi jooksmas ja inimestelt bussijaama teed küsides. Praegu seda meenutada on ikka väga naljakas, kuid sellel hetkel oli selline tunne, et kui me nüüd bussist maha jääme ja takso võtma peame, siis on pankrot ka, sest Vic'i on Manresast peaaegu tund aega sõitmist!!!!!
Nii me siis jooksime ja jooksime ja jooksime ja hakkasime siltide järgi jooksma ja kell oli juba 19.15 ja umbes kell 19.18 leidsime lõpuks bussijaama üles ning jooksime kiiremini, kui nägime, et meie buss on ikka seal!!!!! Ma pole vist kunagi nii kiiresti jooksnud, kui ma seda laupäeval tegin. Bussis hakkasime aga naerma, sest no siis oli ikka väga naljakas ning otsustasime, et nüüd peame kindlasti õhtul välja tähistama minema! Bussis loomulikult avastasime, et olime põhimõtteliselt ümber bussijaama jooksnud! :D
Järgmine kord hakkame võõras linnas bussijaama õigel ajal otsima, siis ei pea näost nagu peedid tänavatel ringi jooksma! :D
Aga igastahes, päev oli mega tore ja mäed olid mega ilusad ja lähen sinna kindlasti emme-issiga ka, sest nad PEAVAD ka seda vaadet nägema, mis sealt avaneb!
Võib-olla need pildid ei anna seda võimast vaadet edasi, kuid midagigi teile näitamiseks! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar